Hinnang: 3/5
Võttes raamatu algselt kätte, oli mul tunne, et tegu võiks olla lühidalt hariva looga, mis heidab pilgu Eestimaal (ja Liivi- ja Kuramaal) sündinud, elanud või surnud väejuhtidele. Eks tegelikult raamatul ka selline eesmärk on ning ta seda mõneti saavutab — mis minu jaoks rikkus korralikult lugemiskogemust oli autori pidev sõbramehelik stiil, mis ei lasknud nautida ülevaatlikku teksti, vaid pani pigem mõtisklema sellise kirjutamisstiili üle.
Minnes tagasi raamatu juurde — siin ole tõesti nii mõndagi lugemisväärset. Nii inimeste elulood kui ka huvitavad seigad nende eludest on välja toodud piisavalt tihti, et tegu on kindlasti kirju tekstiga. Teost võib soovitada nii silmaringi harimiseks kui ka lihtsalt mõtisklemiseks, kuigi tuleb nentida, et autor ootab mingil põhjusel suhteliselt sügavat arusaamist Rootsi ajaloost (kuigi mitte Vene). Võib-olla kõige enam hindasin ma algsõna, mis pani paika väga hea arusaamise baltisaksa aadli maailmavaatest.
Teose nõrk külg on kasutatud keel nagu juba ülevalpool mainitud. Ei ole tegu akadeemilise ega professionaalse kirjutisega; pigem on tõesti tunne nagu arutataks neid inimesi peale viiendat viinapitsi. Kuigi mõnele võib selline suhtumine meeldida, siis minu arust pigem nõrgendab see teksti mõtet.
