Hinnang: 3 / 5
Eesti keskaegsed territooriumid on kahtlemata ühed kirjanduses vähe kajastatud objektid. Seda vajalikum on iga teos, mis toob neid tänapäevasele (ka eestikeelsele) publikule lähemale. Sellegipoolest ei ole see teos selle ülesandega suurepäraselt hakkama saanud.
Ülla Parase toimetatud raamatu peamine probleem on lõimumine: teemad on mitmekülgsed, kuid neid ei ole seotud ühtseks jutuks. Lugejale jääb ebaselgeks, miks hüpatakse ühe koha juurest teise juurde ning kus on nende teemade piirid. Kuigi ühtede kaante vahele on pandud mitmete inimeste artiklid, on tegu siiski artiklite kogumikuga, mis ei anna ühtse raamatu mõõtu välja.
Kui artikleid aga ühekaupa vaadata, on neist võimalik välja lugeda nii mõndagi huvitavat. Võib-olla kõige kesisemalt on kajastatud piiskopkonna käekäik. Samuti ei olnud peaaegu ühegi sõnaga mainitud saarte käekäik. Vana-Pärnu keskaja lõpu elanikkonda puudutav oli aga suurepäraselt edasi antud! Sellegipoolest, küsimused, mida Inna Põltsam tõstatas, ei ole vastatud teiste paikade kohta, st territooriumi käsitlus ei ole võrdne.
Kokkuvõttes on tegu vajaliku teosega, kuid enamikule võib jääda käsitluse loogika elukaugeks. Sellegipoolest, kui on huvi teema vastu, soovitan kätte võtta!
