Hinnang: 4 / 5
Teeneka ajaloolase Ants Heina kirjutatud Koluvere linnuse ülevaade pakub lugejale päris palju huvitavat.
Autor alustab Kullamaa linnusega ning jätkab sealt Koluverre kolinud Lodede perekonnaga, kes peale piiskopkonnast välja ajamast jätsid oma linnuse piiskopi jaoks. Piiskopkonna aeg on põgusalt kirjeldatud — kuid peab nentima, et ega meil palju infot selle ajastu kohta ei ole. Kirjeldused muutuvad põhjalikumaks 17. sajandiga, kui Koluvere läheb teeneka Rootsi sõjaväesuguvõsa alla, kus küll hiljem toetavad Vene võimu tulekut, mil Koluvere isand oli ka asekuberner. Kuna selle ajaga seostuvad vägagi suurejoonelised plaanid Koluvere linnusest suuraadlikule kohase palee kujundamiseks, on siin peatükkides väga ilusasti välja toodud meile teadaolevad allikad selle ajastu kohta. Jällegi on neid kahjuks vähem kui võiks olla ning sama kehtib ka perioodi kohta, mil linnusest paleeks muutunud paigas elas Württembergi printsess Augusta Caroline Friederika Luise, kelle surmaga seoses mitmeid kurjasid teooriaid esile on tõusnud. Peale 19. sajandi keskpaika raamatu tempo, s.t. sisukus, raugeb, sest Koluvere kui koht jäi tagaplaanile. Tulekahjudest räsitud baltisakslaste mõis kannatas kangesti kuniks vabariigi tekkeni ning ka peale seda on sellest üle käinud omanike korrastus- ja hooldustöid takistanud põlengud, kuniks põhjalikemate restaureerimisteni selle aastatuhande alguses.
Raamat võtab kokku kirjutamisaja seisuga kõik olulise, mida on võimalik öelda või järeldada linnuse kohta. Mõnedes osades on uuemad uurimised arendanud teadmiste seisu, kuid suuremas osas pole nii põhjalikku ülevaadet Koluverest kirjutatud. Kui millegi üle norida, siis mulle oli teose formaat ebameeldiv, kuigi suured plaanid olid samas väga mugavalt vaadeldavad valitud lahenduses.
