Hinnang: 4 / 5
Margus Laidre kirjutised on hästi loetavad, see kehtib ka “Dorpati” puhul, mis räägib loo Tartu linna kurvast saatusest 16. ja 17. sajandil. Raamatu vead tulenevad toimetusest ning kohanimede registri puudumisest. Samuti ei ole teos nii huvitav kui lugeja on varasemalt juba hr Laidre suurteost lugenud.
Ka ajaloovõõrale inimesele sõbralikult kirjutatud raamatus on palju huvitavaid näiteid, kroonikute poolt edasiantud otsekõnet ning muid detaile, mis viie sajandi taguse aja lugeja mõttes värvidesse ehib. Autori otsused kajastada Liivimaal valitsenud keerulist poliitilist olukorda suhteliselt täpselt tulevad seega hästi välja, kuigi vahel on õigustatud küsimus, kui palju kirjeldatavad sündmused Tartusse puutuvad. Vahepeal pikaks venivad Liivimaa kirjeldused toob regulaarselt tagasi maa peale uus Tartu elanike olukorra kirjeldus; olgu tegu katkuga, haigusega, näljaga, piiramisega või linnale vajalike privileegide puudumisega, on sündmused väga lihtsasti lahti kirjutatud.
Raamatu puuduseks on kindlasti kohanimede registri puudumine. See ei ole autori süü — pigem oli toimetaja otsus, et sellist asja pole vaja. See on aga arusaamatu, kuna raamat on suurepärane allikate kogum. Probleem oli mulle eriti raske, kuna minu eesmärgiks oligi otsida teatud kohtade kohta infot… Aga eks sai tehtud lõpuks ikka; lihtsalt ei olnud väga mugav.
Kokkuvõttes väga hea ja sisukas raamat! Ei tasu lasta end pealkirjast eksitada, peale Tartu käsitletakse ka muid Liivimaa olusid, kuigi põhirõhk on tõesti endises piiskopkonna keskuses.
