Hinnang: 3 / 5
Hr Piirimäe doktoritöö, mis on siin avaldatud, on küll mastaapne ja huvitav, kuid minu jaoks oli midagi puudu. Kuna tegu on ümberkirjutatud doktoritööga, kuigi vormindus ning stiil siiski on pigem akadeemiline kui populaarteaduslik, arvan, et osa raamatusse süvenemise raskusest tuleneb sellest.
Teos keskendub peamiselt Suurbritannia ning Ameerika Ühendriikide välisministeeriumide ning täidesaatva võimu esindajate tegudele. Samas, nii Ühendriikide kui ka Suurbritannia valitsusvahetused sõja lõpu poole (Truman ja Attlee) on halvasti välja toodud, eriti suhtes küsimusega, kuidas need muutsid (kui üldse) tuleviku suhteid ning Balti küsimuse arutamist. Üldiselt on liiga palju võimu omistatud ametkonnale ning mitte nendele antud juhtnööridele—kuigi tõesti, tavaliselt pigem keskendutakse liialt kaugele teises suunas ning minnakse liiale ametkondade ignoreerimisega. Nõukogude poolel suuri muutusi juhtkonnas sel ajal ei toodud välja aga algusest peale on tegu pigem nii Stalini kui Molotovi isikute väga ettevaatliku käsitlusega.
Aga neid eelmiseid punkte ei saa tegelikult autorile pahaks panna. Igal uurijal on oma huvid, oma iseärasused. Hr Piirimäe on lähenenud küsimusele oma vaatenurgast ning pannud kokku väga huvitava teose. Kuigi lugejal on vaja teatud tausta II maailmasõja kohta, on tõenäoline, et ka inimesel, kes selle raamatu kätte võtaks, on see baas olemas. Kokkuvõttes teeb lugemise palju keerulisemaks toimetamisotsused nt pidev viidete kasutamine tekstis. Kuna sellised stiilivõtted on erineva olemusega doktoritöös vs populaarteaduslikus raamatus, oleks võinud panna rohkem rõhku nende küsimuste lahendamisele, et tuua lugejani mugavam teos.
