Selle postituse inglisekeelne versioon on siin.
Hispaania koloniaalvõimu alla kuulus 16. sajandi lõpuks suur osa maakerast. Nii Lõuna-Itaalia kui ka Filipiinid, Mehhiko ja Lõuna-Ameerika said käske Habsburgide dünastiast kuningalt. Ei ole aga inimest, kes suudaks üksinda edukalt sellist ala valitseda, ning need kuningad nimetasid ametisse asekuningaid. Euroopast väljaspool asusid neli asekuningat ning üheks nende ‘pealinnaks’ oli konkistadoor Francisco Pizarro poolt Rímaci jõe kaldale asutatud ‘kuningate linn’ Lima.
Eestlase — või eurooplase — jaoks asub Lima kaugel ning on tundmatu suurus kuigi nime on ilmselt kuulnud paljud. Tegu on Ladina-Ameerika suuruselt kolmanda linnaga, Peruu pealinnaga ning tänapäevasel seostatud väga hea toidukultuuriga. Loodushuvilisele aga asub Lima Nazca ja Lõuna-Ameerika laamade kohtumispunkti ligidal, millest tingituna on Lima ajalugu ja tänapäev väga lähedalt seostatud maavärinatega.
Mõned Lima alal tegutsenud vanadest tsivilisatsioonidest aga suutsid välja mõelda peaaegu maavärinakindla meetodi ehituseks. Selle meetodi põhitalaks on n.ö. raamaturiiuli taoliselt ritta laotud mudatellised, mille vahel on õhuvahed. Iga vertikaalselt sätitud tellisekihi peal on horisontaalne kiht, milles need õhuvahed aga puuduvad. Ülemiste korruste koormus on jaotatud võrdselt ja maavärina ajal saab terve ehitis võnkuda ilma oma struktuurset kindlust kaotamata.
Tänapäevase Lima 43 piirkonnas asub kolm tuntud kompleksi, mis on vanemad kui 16. sajand. San Isidros asub Huaca Huallamarca, Mirafloreses Huaca Pucllana ja Pachacamaci piirkonnas samanimeline linn. Pachacamac neist väärib kindlasti eraldi käsitlust, kuid ka neil teistel templitel on oma väärtus. Huvitavamaks teeb neid aga asjaolu, et hispaanlaste ülemvõimu eest pääsemiseks oli vaja neid peita.
Peamiselt on Lima aga tuntud siiski kui koloniaal- ja tänapäevalinn. Miraflorese piirkond on ehtne näide Ladina-Ameerika rikkast elurajoonist ning sinna satuvad ka enamus turiste — asuvad seal siiski ilusad kaljud, nende kohal kõrguv La Marina tuletorn ning ka kassidest kubisev Parque Kennedy. Miraflores on kesklinnast kiire bussisõidu kaugusel, mis ilmselt osutub ka kõige mugavamaks liiklusmeetodiks kui ei soovi tunde ummikutes istuda.
Lima vana kesklinn ehk Cercado de Lima on määratud UNESCO maailmapärandi osaks. Võib juhtuda, et siinsed hooned ei tekita just kõige suuremat põnevust maailmaränduris, kuid tegu on suurepärase hispaania koloniaallinnaku näitega. Teiseks plussiks on kunagiste asekuningate madalad püüdlused: nad ei üritanudki ehitada kohalikku versiooni Versailles’ist või Casertast. Linnapilt on ühtlane ning enamjaolt meeldiv.
Lima kõikide rajoonide külastamine tundub eesmärgina, mida rohkem seada enda reisidele kunstlike eesmärkide lisamiseks kui mõnel muul põhjusel. Peruus jagub nii rikkust — vähemalt paarile protsendile — kui ka vaesust. Vaesus ei ole aga Limas samasugune kui maakohtades ning pigem tasub meil minna aru saama just keskustest kaugemate inimeste raskuseid. Sellepärast võib aga Lima aega mööda saata mõneti tavalisemates turistiasutustes — milleks meie puhul kujunes ka loomaaed Parque de las Leyendas. Tegelikult olime näinud just bussisõidu ajal, et loomaaeda olid lisandunud paar/kolm noort tiigrikutsikat ning oli lootus neid trehvata, kuid meie ajaplaanid ei ühildunud ning lõpuks nägime jaaguare, lõvisid, vanu tiigreid, pingviine ja muid loomasid.
Loomaaed oli üks väheseid samme, kus oli näha mingisugust soovi ühildada Peruu kõige rikkamaid ja vaesemaid. Tegu oli rahvapargiga, mis annab võimaluse 15 Peruu uue päikese eest külastada tervet riiki. Peamiselt kohtasime ainult kohalikke selles pargis.
Peruu uus päike oleks tõesti seal kasutatava rahaühiku täpselt eestistatud vorm. PEN ehk peruano nuevo sol on nende rahaühikuks Eesti taasiseseisvusaasta juulist, mille tagaküljele maalitud ilusad ajaloolised paigad võivad inspireerida külastajate plaane Peruus — kui just Lima pole jäetud kõige viimaseks sihtkohaks, sest mujal Peruus on au sees nii uued päikesed kui ka põhjaameeriklaste dollarid ning innustust tuleb otsida mujalt.
Üks teema on senini mainimata — mis võimu all Lima on! Eestis elades on väga lihtne arvata, et sügiskuud on üksluised oma vihmaste päevade ja pimedate öödega. Alanud oktoobrikuu esimesed päevad on siinkohal hea näide. Lima Tallinnat aga ületada, kuna terve linn on vankumatult Vaikse ookeani kontrolli all. Hooaegasid on kaks — suvi ja talv — millest talv on näha siinsetel piltidel. Viis päeva järjest, hommikust õhtuni, oli terve regioon paksu pilvkatte all — ning see periood kestab juunist oktoobrini. Suvel peaksid temperatuurid olema viis kraadi soojemad keskmiselt ning päikest rohkem näha vähemalt pärastlõunati.
