Hinnang: 4 / 5
Ajaloolisi allikaid on raske, isegi ehk võimatu, hinnata tänapäevaste standardite järgi, kui just selleks ei võta teose võimalikku kasulikkust praegusele ajahetkele. Liivimaa riimkroonikal, või siis õigemini Liivimaa vanemal riimkroonikal, seda eriti ei ole. Siin teoses ei tooda välja suuri moraale ega lahendata eksistentsialistlikke probleeme.
Selle asemel on tegu kirjeldusega Riia linna, Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu tegemistest 13.ndal sajandil, peamise rõhuga Lätis. Enamus mainitud kohtasid on praeguseks kadunud või varemetes kui me nende asukohta üldse aimame, ning läbikäivate inimeste nimed ei ole vast tänapäevaste inimeste kõrvu kordagi jõudnud. Sellegipoolest on tegu julgete karakteridega, kes astusid vastu (põhieesmärgiga siiski omakasu saamiseks) kohalike rahvastele ning kõige huvitavamaks aspektiks ongi äkki kirjeldusest läbikäiv kohalike rahvaste südisus vastupanus.
Veel üks asi, mida tasub mainida, on autori järjepidevus suhteliselt standartse riimikasutuses — tema keeles ei olnud väga palju või häid võimalusi, kuid ta on järginud ja pusinud läbi umbes kaheteisttuhande riimirea, mis on päris hea saavutus (eriti arvestades, et see projekt võttis vist aega umbes kuus aastat ning takistus edukale lõpule oli ilmselt kirjutada surm).
