Täpselt kuu aega tagasi sattusin kommenteerima härra Dividendiinvestori lehel ühte postitust. Postituse ja kommentaari sisu olid koos pannud mind mõtlema sellest, kuidas ETFi kompositsioon mõjutab tootlikkust—ning kas ilma rebalansseerimisteta oleks neil teoreetiline võimekus paremini toimida. Sooritasin suhteliselt lihtsa analüüsi SPYW näitel, kasutades esimest positsiooni 2016. novembrist (edasi saadetud hr Dividendiinvestori poolt) ning teist positsiooni 2020. novembrist (alla tõmmatud SPYW kodulehelt). Seega, analüüs katab ligikaudu nelja aastat.
Analüüsi ülevaade
Kõigepealt kirjeldaksin analüüsi osalisi nõrku kohti, mis seonduvad ligipääsuga andmetele:
- 2016. novembris oli SPYW fondil 632,313 Axel Springer SE, sümboliga SPR, aktsiat. SPR osteti välja septembris 2019 nii et praeguseks ajaks ei ole tegu enam avalikult kaubeldava ettevõttega. Väljaostuhind oli €63.00 ning lihtsuse mõttes jätkasin nende aktsiate väärtuse arvestamiseks selle hinna kasutamisega.
- 2020. novembris oli SPYW fondil 172,027 Siemens Energy AG, sümboliga ENR, aktsiat, mis tuli börsile selle aasta oktoobris. Esimese nädala sulgemishind oli €22.42. Kasutasin sama hinda nende aktsiate väärtuse arvestamiseks 2020. aasta fondikompositsiooni koguväärtuse arvutamisel.
- 2020. novembris oli SPYW fondil 920,922 CRH Plc aktsiat. Nende aktsiate kauplemisbörsiks oli määratud Iirimaa, kuid Google Finance, kust ma algse info kokku kogusin, näitas CRH Plc’d ainult Frankfurdis eurodes kauplevatest turgudest. Yahoo Finance’s on samas ka Iiri turu kohta info, kuid ma kasutasin Frankfurdist pärinevat ajaloolist infot.
- Kahe ajapunkti vahele ei projekteerinud ma ETFi poolset lisaühikute väljastamist ehk nii 2016 kui ka 2020 arvutused on tehtud kasutades püsivat ETFi ühikute arvu: 2016. kompositsiooni kohta 51 107 833 aktsiat (arvutatud hetke koguväärtuse ja hinna suhe) ja 2020. fondikompositsiooni kohta 60 100 000 aktsiat. Tegelikkuses toimus selle ligikaudu üheksa miljoni aktsia väljastamine jooksvalt nende nelja aasta jooksul.
- Jooksvaid fondikulusid ei ole juurde arvestatud fondiühiku hinnale, tootlusele ega dividendidele. SPYW’i praegune kulumäär (26. dets 2020) on 0.30%.
Metoodikat üritasin instrumendi puhul samana hoida. Välja arvatud ülalmainitud erandid on tegu Google Finance’i ajalooliste hindadega üksikaktsiate kohta ning SPYW enda ajaloolise infoga päris-SPYW’i tootlust arvestades. “2016. portfell” tähendab SPYW’i koosseisu nagu see oli 2016. novembri väljavõttel, ilma müümata või ostmata ühtegi lisaaktsiat. Samuti tähendab “2020. portfell” SPYW’i koosseisu nagu see oli 2020. novembri lõpus, arvestatud ajas tagasi, kuid muutmata aktsiate või fondiühikute arvukust. “Tegelik” portfell viitab päris-SPYW’i tulemustele nii turul kui ka registreeritud dividendimaksetena.
Tulemused
Allpool olen välja toonud graafikud tootlusest ühe fondiühiku kohta eurodes ja ka suhtarvuna 2016. novembri seisuga võrreldes.
Lühikese kokkuvõttena võib öelda, et 2016. portfell muutumatuna oleks olnud nelja aasta möödudes paremas olukorras kui teised variandid. Tegelik SPYW aga ületas seda varianti mitmel perioodil. 2020. portfelli ei hinda aga see varianti kuigi õiglaselt, sest üheksa miljoni lisaaktsiaga portfelli väärtuse jagamine 2016. aastal teeb aktsia praegusest tunduvalt odavamaks.
Protsentuaalne graafik parandab selle probleemi ning annab üldiselt parema arusaamise hinnakõikumistest. Selle järgi oleks praeguseks paremat tulemust andnud nii konstantsed 2016. kui ka 2020. portfellid, mis küll pidevalt ei ületa tegelikku SPYW’i tootlust. Siinkohal oleks oluline uuesti välja tuua, et kõikide lisatasude arvestamine võib tulemust muuta, kuigi 2016. portfelli +15.5% ja 2020. portfelli +12.2% tootlikkust see ära ei nulliks. Tegelik SPYW’i hind, ehk mis sisaldas kõiki kulusid, oli novembri lõpuks võrreldes nelja aasta taguse seisuga +3.4%.
Huvitavam lugu avaldub kui vaadata dividendimakseid. Nimelt, on seda võimalik teha mitut moodi, ning tundub, et tegelik SPYW kasutab mingit loogikat, mida avalikult pole kirjeldatud, oma dividendide maksmisel. See tuleb välja, sest kui kokku liita kõik dividendid, mis oleksid pidanud nii 2016. kui ka 2020. fondikoosseisu järgi olema välja makstud neil aastail, on tegu summaga mis vahepeal pea mitmekordses suhtes tegelike väljamaksetega. Samuti on ajaline vahe firmadepoolse väljamakse ja fondipoolse väljamakse vahel.
Siinseid numbreid vaadates tundub, et päris-SPYW peaaegu järgib põhimõtteid, kus dividendid võiksid kasvada aastast aastasse. Samas, 2016. portfelli sisu oli iseenesest tugevam kui 2020. portfelli oma vähemalt kuni käesoleva aastani (ning v.a. 2016. aastal). Mõneti on see loogiline, sest oleks 2020. aasta portfelli kuulunud firmad varem sobinud SPYW ettevõtete sõelast läbi, oleks nad juba siis kuulunud selle ETFi hulka.
Huvitav on vaadata, kuidas SPYW’i tegelikud dividendimaksed koonduvad märtsi ja septembrisse. September on loogiline—suurfirmad on suve jooksul dividendid välja maksnud. Märts aga pole üldse nii loogiline, sest eelmised dividendimaksed on parimatel juhtudel toimunud eelnenud novembris või detsembris.
Mõneti kasulik on vaadata ka dividendide jagunemist ühe dividendiaktsia kohta fondiportfellis. Tuleb kohe aga ka nentida, et kuna aktsiate hind on erinev, ei ole kõrgem dividendiväljamakse otseselt seondatav kõrgema dividenditootlusega. Sellise täpse võrdluse tegemiseks peaks võrdlema tootlusprotsente omavahel, mida mina aga ei teinud. Seega, järgnevad kaks graafikut vaatavad, mis oleks juhtunud kui oleks omatud täpselt ühte aktsiat igast ettevõttest, mis oli SPYW portfellis sellel ajahetkel.
Siin on näha, et väljamaksed aastati oleks sellistel portfellidel vägagi sarnased. Mida sarnasem selline võrdlus, seda olulisem on mitu kindla firma aktsiat on portfellis, sest ka väikene muutus aktsiate arvus võib anda ülekaaluka lisasissetuleku. Selline tulemus on näha kui märgata, et 2017. aastal oleks omades ühte individuaalaktsiat 2020. fondiportfellist olnud sissetulek kõrgem võrreldes omades ühte individuaalaktsiat 2016. fondiportfelliga, kuid tasakaalustatud väljamaksete kogusummas edestas seda teoreetiline 2016. portfell. Kõige olulisem on siin tähele panna, et fond, mis võib omada 5% oma kogumahust ühte ettevõtet aga on teistele panustanud ainult 1% või vähem on balansist väljas ning vägagi sõltuv nende väheste tippaktsiate hinnakõikumistest.
Kokkuvõte
Sellise analüüsi tulemusena on väga hästi näha kindlaid rebalanseerimisreegleid järgiva ETFi miinused: toimub väga palju tehinguid, mis mõjutavad fondi edukust, kui tihtipeale võib olla mõni aktsia, mis maha müüdi eelmises rebalanseerimistehingus tõusuteel.
Vaadates kahte analüüsipunkti—november 2016 ja november 2020—oli võimalik leida kaks portfellikompositsiooni, mis mõlemad olid parema tootlikkusega, kui tegelik SPYW ETF samas ajavahemikus. Tegu võib olla juhusega, sest võimalikke SPYW kompositsioone nende neljakümne kaheksa kuu pikkuses perioodis on palju rohkem kui kaks.
Samuti ei võtnud analüüs kokku dividende kui tootlusprotsendi osa. SPYW enda informatsiooni juures ei ole täpselt mainitud kui suur osa reinvesteeritakse automaatselt ja kui palju läheb väljamakseks. Seega, on võimalik, et analüüs, mis paremini kaasaks nii fondikulusid kui ka -tulusid näitaks teistsuguseid tulemusi.
Tegemist ei ole investeerimissoovitusega.
