Hinnang: 3 / 5
Eesti Meremuuseumi poolt esitletav lühiülevaade Vabariigi-aegsetest allveelaevadest annab lugejale küll edasi põhilised faktid, kuid ei innusta lugejat. Samuti ei ole täielikult kasutatud raaamatu formaati ning värvilisust. Raamat eirab ka enamikku allveelaevade ajaloost ehk sündmusi peale 1940.dat aastat.
Allveelaevade ehituse lugu on suhteliselt põhjalik, sisaldades ka kirjeldusi ohvitseride kursustest Suurbritannias. Peale laevade Eestisse saabumist aga muutub detailirohkus pigem -vaesuseks. Lugejale ei anta ka ülevaadet, millistes sadamates allveelaevad võisid käia. Mereväejuhtkonna plaanide kirjeldused on ka suhteliselt pildivaesed, pannes küll asulaid kaardile, kuid mitte näidates nende asukohta või ehitusaega. Lugeja ülevaade jääb sellega seoses suhteliselt poolikuks.
Teine põhiline probleem, raamatu otsus eirata allveelaevade tegevusi perioodil 1940–1991, mis võetakse kokku paari lausega, oleks samuti olnud lahendatav, eriti kuna sellesse aega jääb ka Kalevi merel kadumine. Siin oleks olnud päris mitmeid võimalusi samuti kirjutada ning näidata allesjäänud Lembitu teenistust kuniks praeguse teekonna lõpuni Lennusadamas.
Viimaseks mainisin raamatu värvilisust. Värvilise trüki mõte võiks olla midagi muud kui lehekülgede siniseks tegemine (samas kui pildid on hallides toonides): enamus pilte on must-valged; praegust võimalust teha Lembitust pilte pole kasutatud täiel määral, kuigi lõppsõna juures on ka neid näidatud.
Sellegipoolest on tegu suhteliselt kiirelt loetava tekstiga Eesti allveelaevadest ning nende saatusest.
